Konverents. Valu ja Pain. Edasiviiv jõud. Majandus.

"Miks ma pildil kõige vasakpoolsem olen? Aaaaa! Tegelikult olen ma järjekorras esimene!" - M.Kasparov

Stockfanatt pole tükk aega kirjutanud artikleid, aeg on seda teha ja tahaksin palju jagada. Ma pean olema siiras & aus ja rääkima tunnetest, börsindusest, valust ja kukkumisest, mis on kõige tähtsam arengu ja õnnelikkuse osa.

Konverents

Esmalt tere, poisid ja tüdrukud, armas eesti rahvas, juba 15. septembril olen tagasi oma kodumaal ja koostöös Wall Street Journaliga astun üles aasta majanduskonverentsil, kus räägin koos Rain Lõhmuse, Lauri Meidla, Kaarel Otsa, Peeter Koppeli ja teiste kõvade investeerimismaailma tähtedega sellest, kuidas panna oma raha kasvama. Tulgu see siis pensionifondidest või kusagilt mujalt.

Postimees & The Wall Street Journal Majanduskonverents

Pean seda aasta tähtsamaiks konverentsi ürituseks nii nimede kui ka vaatenurga poolest. Mul on siiralt au ja hea meel, et Postimees on märganud minu panust ja teadmisi börsivaldkonnas. Samuti valmistab mulle uhkust olla ainukene mitte eestlane, olles sõjapõgenik ja armeenlane, rääkida börsindusest ja majandusest nii tugevate ja austatud inimeste seas. Minu vanaema Džhuletta Kasparova on ametlikult minu üle uhke.

Kui ma oleksin Rain Lõhmuse konverentsi moderaator, ma küsiksin temalt ainult ühe küsimuse:

„Härra Rain Lõhmus, mis tunne see on?“

-Mis tunne see on, kui loodud firma kasvab börsil pea 5% iga päev?

-Mis tunne see on, kui olles puhkusel iga päev saad märksa rikkamaks?

-Kui palju see tekitab naeratust?

-Mis tunne see on, kui üle viieteistkümne aasta laotud vundament võimendades annab säärast vilja?

-Ja lõpuks, mis tunne see on, kui iga päev sedasi ootamatult pritsib raha, Teie puhul varandust?

Ilmselt see on kuradima hea tunne, mul on hea meel ja samuti olen kade ja tahaksin sõnades tunda seda emotsiooni.

 

Info & börsindus ja riskivahe.

Minu 14-aastase börsikarjääri ja -kogemuse jooksul on börsi kohalolek ja tähtsus antud momendil äärmiselt tippudes. Peame sellest aru saama, börsil on mitu funktsiooni. Esmalt traditsiooniline rahatõstmise koht, suurendamaks kasvu. Aga ka puhtalt ettevõttetele turunduskoht ja viimaks ka raha väljavõtmise ehk omanike cash-out'imise võimalus.

 

Kust tuleb seesmine power ja tahtmine kunagi mitte peatuda?

On äärmiselt vähe asju, mida ma pole nõus edu nimel tegema. Whatever it takes, et saavutada eesmärk.
Eesmärk on programmeeritud pähe ja sealt ta ei tule enne välja kui on saavutatud.
Säärase mõtlemise üks põhjuseid kindlasti peitub tänu lapsepõlves saadud kogemusele. Toon näite mõnest oma lapsepõlve episoodist, mis mind mõjutas:

 

Viies klass, aasta 1998, Heike Risthein kutsub mind oma sünnipäevale. Heike oli kõige ilusam tüdruk antud momendil, kes meeldis kõigile. Huvitav, et kusagil seitsmenda klassini on üks poiss või tüdruk, kes meeldib kõigile.

Heike kutse oli minu jaoks meeldiv šokk - ka mulle meeldis ta 24h. Ma ei olnud tüdrukute seas väga popp - lühikest kasvu, pontsakas, elasin vanaemaga, polnud snickerseid ja arusaamatu päritoluga (viiendas klassis need kriteeriumid olid laste seas tähtsad). Nii, jooksen vanaema juurde, kes Stalini-aegse karvamütsiga mind oma äärteni täidetud kapsapirukaga ootab:

(vestlus vene keelest tõlgitud, aga üritan jätta vene keelest zhargooni)

“Babulja, Babulja, reedel Nurmenuku peatuses elav Heike kutsus mind sünnipäevale” (Mu vanaema vihkas kõiki suure rahvahulgaga üritusi, talle meeldis kool ja ülejäänud aja peab kodus istuma.)

Sellegipoolest sain loa ja nüüd palusin vanaemal osta kingitus - lay's, ruffles, snickers, domino kaasa, need olid nii popid asjad tol ajal.

Vanaema ütleb EI Maratik, me sellist rämpsu ei vii, ma teen sulle kahe õhtu jooksul sellise Pakhvala kaasa (Pakhvala - idamaine maiustus, koos kreeka pähkliga)

Ma olen šokis ja meeleheitel üritan seletada, et need Eesti lapsed ei saa aru, mis Pakhavala on, mind naerdakse välja ja olen terve õhtu outsaider. Abi polnud, Pakhvala tuleb ahjust välja - kindel enesetapp. Kujutage ette viies klass aastal 1998, snickers, Lay's, domino vs minu Pakhvala. Boonuseks muidugi Vanema pakib Pakhvala Bakuust kaasa võetud Hrushovi-aegsele puust kandikule ja katab väikese perestroika linaga - kindel surm.

Sünnipäeva aeg, vajutan kella, Pakhvala käes. Tuju kaheldav, sest tean, mis mind ootab.

Heike sünnipäev saab läbi. Peolauast söödi kõik ära, peale minu Pakhvala. Sellest ei võetud mitte ühtegi tükki, mitte grammigi. Muidugi peo ajal naerdi ja mõnitati minu kandikut, Pakhvalat ja seega mind ja mu vanaema. Tüdrukud naersid ja poisid ka. Prognoos täitus, olin autsider ja viha täis.

See olukord oli minu jaoks elumuutev ja edasiviiv jõud. Viha täis, mul oli peas ainult üks mõte- ma näitan ja tõestan teile, maksku see mis maksab.


Kust võtta infot, tarkust või mõtteterasid?

Ma pean siin jällegi aus olema. Börsiraamatute ja investeerimisteoste lugemine eeldusel, et aitab aru saada börsi ja muuta sind rikkamaks - üldiselt ei toimi. Kulutatud aeg versus saadud teadmiste vahekord on ebaefektiivne ja siin ma usun enamus on minuga nõus. Ma olen börsiteemal lugenud ainult ühe raamatu ja see oli aastal 2008. Mitte teiste õpitud tarkuste lugemine, vaid enda uudishimu ja uurimisprotsess, ma rõhutan siin on KEYWORD protsess - on võit teadmistele ja adekvaatsetele börsi otsustele. Nii kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas on börsiraamatud ajast ja arust. Enamus ilmselt üpris vanas trükis ja ei käi kaasaja muutustega kaasas. Autor, kes kirjutas raamatu 2000-2010, me ei saa tema eelmiste kogemuste järgi käituda aastal 2021 - kõik on nii muutev igakuiselt. Nüüd kujutage ette, paneme kaks samade algteadmistega noormeest kõrvuti - ühele anname 400leheküljelise üldbörsi raamatu lugemiseks, teisele aga uudishimu, internet ja otsimishimu, aga raamatuid ei tohi kasutada.  Kes on neist  kahe nädala pärast targem, energilisem ja kel silmad põlevad rohkem? Otsustage ise. Üks on kuivalt vees ujumine, teine aga vette hüppamine. 2002 trükk annab 2021-2024 teadmisi - good luck.

 

guest
0 KOMMENTAARI
Inline Feedbacks
View all comments
cross